Ol vitamin na ol liklik samting i save mekim bikpela wok long putim kaikai bilong ol animal bilong lukautim pikinini, na dispela i save bagarapim helt, wok bilong kamapim kiau, gutpela bilong kiau na sik i save daunim sik hen.
Ol dispela em ol bikpela wok bilong ol na bikpela samting:

Ol vaitamin i bikpela samting long putim ol kakaruk .
Ol i save brukim ol vitamin i go long tupela lain: i save lus long gris (A, D, E, K) na wara i save lus (B grup, C){2} Ol wok bilong wan wan vaitamin i olsem:
Vitamin A
Wok: Holim helt bilong ol tisyu bilong mucosa na epitelial (olsem rot bilong pulim win na ol rop bilong bel), strongim bodi, na promotim wok bilong lukluk i save mekim wok bilong .
Ol mak bilong sot: daunim kiau, no gat gutpela kwaliti bilong kiau, daunim sik bilong ol sik, na aipas long nait long ol bikpela sik i kamap .
Vitamin D (planti D3)
Wok: Reguletim kalsium na fosforas metabolism, promotim divelopmen bilong bun na fomesen bilong kiau.
Ol mak bilong sot: Ol kiau bilong sof-sel i go antap na ol kiau i gat liklik sel, ol riket (chicks) o osteoporosis (ol bikpela pik).
Vitamin E
Wok: Anti-oksidesen, lukautim ol sel membran, strongim imuniti, na wok wantaim selenium long stopim nutrisen maiopati.
Ol mak bilong sot: ol sik bilong karim pikinini (katim kiau i go daun), ol masol i no strong (olsem "waitpela masol sik").
Vitamin K
Wok: Patisipet long wok bilong koagulesen na daunim hevi bilong blut i ken kapsait i kamaut.
Ol mak bilong sot: blut i stap aninit long skin o blut i kapsait, mak bilong hatching i go daun.
B vaitamin
B1 (thiamine), B2 (riboflavin), B12, na ol narapelaK.: insait long eneji metabolism, wok bilong ol nev na erythropiesis.
Ol mak bilong sot: retardesen bilong gro, ol nogut feta, paralasis (olsem B2 defisiensi i kamapim "klo paralasis"), anemia.
Vitamin C
Wok: anti-stres (olsem hai tempereja envairomen), strongim imuniti.
Ol mak bilong sot: Ol kakaruk i save putim ol kakaruk i save wokim ol yet, tasol ol i mas kisim sampela moa marasin long taim bilong stres.

Impotens bilong ol liklik samting bilong putim ol kakaruk
Ol samting bilong traim i mas kamap stret, na ol mak i winim mak o i no inap, ol i save bagarapim (0}} Ol ki samting i gat:
Kalsium (Ca) na fosforas (P)
Wok: Bikpela hap bilong sel bilong kiau (kalsium), bun na eneji metabolism (fosforas).
Ol mak bilong sot long samting: ol kiau i gat sol long en, paralisis (ol i sot long kalsium); slo gro, ol bun i bagarap (ol i sot long fosforas).
Toksave: Kalsium-fosforus reshio i mas stap gut (planti taim 4:1).
Zinc (Zn)
Wok: Patisipet long ensaim ektiviti, gro bilong feda na fomesen bilong egset.
Ol mak bilong sot long ol samting: Ol sel bilong diwai i save kapsait, ol sel bilong kiau i save kamap liklik.
Manganese (Mn)
Wok: Promotim divelopmen bilong bun na gris metabolism.
Ol mak bilong sot: Tendonosis (join swel), mak bilong hatching i go daun.
Selenium (Se)
Wok: Ol samting bilong daunim vaitamin E, lukautim ol sel membran.
Ol mak bilong sot: Eksudetiv daietesis (edema i stap aninit long skin), masol atrofi.
Ain (Fe) na Kopa (Cu)
Wok: Hemoglobin sintesis, stopim sik anemia.
Ol mak bilong sot: pale kom, daunim kiau i go daun.
Iodine (I)
Wok: Reguletim wok bilong tairoit, i save afektim metabolik reit.
Ol mak bilong sot: thyroid i kamap bikpela, daunim kiau i go daun.
CJkaikai bilong ol leit i gat planti gutpela samting bilong helpim ol pikinini kakaruk i mas kisim long ol narapela narapela hap, olsem ol narapela narapela vaitamin na mineral. Em i mekim na ol i kisim gutpela kaikai na ol i kisim gutpela kaikai bilong ol kakaruk, na long dispela rot ol i kisim winmani bilong ol fama.

Ol samting bilong lukautim yu yet long wok bilong yusim
Balens fid fomula
Stretim mak bilong ol vaitamin na ol liklik samting bihainim taim bilong gro bilong putim ol kakaruk (bludim, lukautim, taim bilong slip).
Ol i mas kisim sampela moa kalsium ({0}}%) na vaitamin D3 long taim bilong putim kiau i save putim kiau.
Abrusim tumas o birua
Pasin bilong kalsium i save pasim zinc long kisim, na zinc i save bagarapim tumas kopa metabolism.
Sapos man i kisim planti vaitamin A/D, dispela inap kamapim posin.
Envairomen na helt menesmen
Inkrisim vaitamin C, E na selenium long taim bilong stres (olsem bikpela tempereja, sut).
Ol i mas putim kaikai bilong bodi long ol marasin bilong kilim ol binatang nogut, na ol i mas putim ol marasin bilong daunim sik na rausim ol marasin bilong daunim sik na ol i mas rausim ol marasin bilong rausim sik bilong ol.
Rot bilong kisim wok
Premix o komplit fid em i nambawan as, na ol i save putim moa long rot bilong dring wara taim i gat nid (olsem taim bilong stres).
Samari
Ol vitamin na ol liklik samting em ol "i no inap long lukluk long en" bilong kamapim gutpela wok bilong putim ol hen. Taim ol i sot, ol i ken kamapim:
· I go daun long mak bilong kamapim kiau na gutpela bilong kiau sel i no gutpela;
· Low imuniti na mak bilong dai i go antap;
· Ol sik bilong metabolik (olsem hevi bilong bun na sik bilong blut).
Saientifik proporsen, evaluesen bilong ol kaikai samting oltaim, na stretim bihainim trupela wok bilong ol laying hen i ki bilong lukim olsem nutrisen saplai.


